Louisiana territooriumi ostmise leping (1803)

Märkus. Kolmest allpool esitatud dokumendist üks on loovutamisleping ja kaks on konventsioonid, millest esimene käsitleb 60 miljoni frangi (11 250 000 dollari) suurust makset ja teine Ameerika kodanike nõudeid Prantsusmaa vastu 20 miljoni frangi (3 750 000 dollari) ulatuses.

Loovutamisleping | Esimene konventsioon | Teine konventsioon

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA PRANTSUSE VABARIIGI VAHELINE LEPING

Ameerika Ühendriikide President ja Prantsusmaa rahva nimel tegutsev Prantsuse Vabariigi Esimene Konsul, soovides kõrvaldada kõik vääritimõistmise allikad aruteluteemade osas, mida käsitletakse Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeval (30. septembril 1800. aastal) sõlmitud konventsiooni teises ja viiendas artiklis seoses Ameerika Ühendriikide poolt nõueldud õigustega Madridis 27. oktoobril 1795. aastal Tema Katoliikliku Majesteedi ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud rahvusvahelise lepingu põhjal, ning olles valmis tugevdama liitu ja sõprust, mis loodi nimetatud konventsiooni sõlmimise ajal taas kahe rahva vahel, on nimetanud vastastikku oma täievolilised saadikud. Ameerika Ühendriikide President on pärast osariikide senatiga konsulteerimist ja sellelt heakskiidu saamist nimetanud Ameerika Ühendriikide täievoliliseks saadikuks Robert R. Livingstoni ning täievoliliseks saadikuks ja osariikide erakorraliseks esindajaks Prantsuse Vabariigi Valitsuse juures James Monroe; ning Esimene Konsul on Prantsusmaa rahva nimel nimetanud saadikuks rahandusministri, kodanik François Barbé-Marbois'. Nimetatud isikud leppisid oma täielike volikirjade vahetamise järel kokku alljärgnevates artiklites.

I artikkel

St Ildefonsos Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 9. päeval (1. oktoobril 1800. aastal) Prantsuse Vabariigi Esimese Konsuli ja Tema Katoliikliku Majesteedi vahel sõlmitud lepingu kolmanda artikliga lepiti kokku alljärgnevates punktides.

“Tema Katoliiklik Majesteet lubab ja võtab omalt poolt kohustuse loovutada kuue kuu jooksul pärast käesolevas lepingus tema Kuningliku Kõrguse Parma hertsogi suhtes kohaldatavate tingimuste ja sätete täielikku ja terviklikku täideviimist Prantsuse Vabariigile Louisiana koloonia või provintsi samal kujul, nagu see on praegu Hispaania käes ja nagu see oli Prantsusmaa valduses ning nagu see peaks olema pärast Hispaania ja teiste riikide vaheliste lepingute sõlmimist.”

Arvestades, et vastavalt lepingule ja eriti selle kolmandale artiklile on Prantsuse Vabariigil nimetatud territooriumi vastuvaidlematu valdus- ja omandiõigus, ja soovides tõendada oma kindlat sõprust Ameerika Ühendriikidega, lubab Prantsuse Vabariigi Esimene Konsul käesolevaga loovutada Ameerika Ühendriikidele Prantsuse Vabariigi nimel igaveseks ja täiesti sõltumatult nimetatud territooriumi koos kõigi selle õiguste ja lisatingimustega samal viisil ja sama täielikult, kui selle on omandanud Prantsuse Vabariik eelnimetatud, Tema Katoliikliku Majesteediga sõlmitud lepingu alusel.

II artikkel

Eelmises artiklis nimetatud loovutamine hõlmab Louisianaga külgnevaid saari, kõiki riigile kuuluvaid maatükke ja kvartaleid, asustamata maid ja avalikke hooneid, kaitserajatisi, kasarmuid ja muid eraomandisse mittekuuluvaid ehitisi. Louisiana ning selle kontrolli all olevate alade maaomandi ja iseseisvusega seotud arhivaalid, paberid ja dokumendid jäävad Ameerika Ühendriikide volinikele ning vajaduse korral edastatakse nende koopiad hiljem nõuetekohasel kujul kõrgematele riigiametnikele ja omavalitsusametnikele.

III artikkel

Loovutatud territooriumi elanikud liidetakse Ameerika Ühendriikidega ja kooskõlas föderaalse põhiseaduse sätetega antakse neile nii ruttu kui võimalik kõik Ameerika Ühendriikide kodanike õigused, eelised ja immuniteedid; kuni selle ajani toetatakse neid ja kaitstakse nende vabadust, omandiõigust ja religiooni.

IV artikkel

Prantsuse Valitsus saadab Louisianasse voliniku, et ta teeks kõik vajaliku ning võtaks Tema Katoliikliku Majesteedi ametnikelt Prantsuse Vabariigi nimel vastu nimetatud territooriumi ja selle kontrolli all olevad alad juhul, kui seda ei ole juba tehtud, ja annaks need Prantsuse Vabariigi nimel üle Ameerika Ühendriikide volinikule või esindajale.

V artikkel

Kohe, kui Ameerika Ühendriikide President on käesoleva lepingu ratifitseerinud ja kui seda on eelnevalt teinud ka Esimene Konsul, annab Prantsuse Vabariigi volinik kõik New Orleansi ja teiste loovutatud territooriumi osade sõjaväelised ametikohad üle Presidendi nimetatud volinikule või volinikele, kes võtavad need oma valdusesse. Kõikides kohapeal viibivates Prantsusmaa või Hispaania vägedes kaotavad alates territooriumi valduse ülevõtmise hetkest kehtivuse kõik sõjaväelised ametikohad ning vastavad väed viiakse pärast lepingu ratifitseerimist kolme kuu jooksul võimalikult ruttu laevaga territooriumilt välja.

VI artikkel

Ameerika Ühendriigid lubavad jätkata selliste lepingute ja nende artiklite täitmist, mis võivad olla sõlmitud ja kokku lepitud Hispaania ja indiaani hõimude ja rahvaste vahel. Seda tehakse senikaua, kuni Ameerika Ühendriikide ja nimetatud hõimude või rahvastega lepitakse vastastikusel nõusolekul kokku teistsugustes sätetes.

VII artikkel

Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide kaubanduse jaoks on vastastikku kasulik soodustada käesoleva lepinguga loovutatud riigis mõlema rahva suhtlemist teatud aja jooksul seni, kuni lepitakse kokku mõlema riigi üldistes kaubandussuhetes. Osapooled on kokku leppinud, et otse Prantsusmaalt või selle kolooniatest tulevatel Prantsuse laevadel, mille lastiks on ainult Prantsusmaa või selle kolooniate tooted ja saadused; ning otse Hispaaniast või selle kolooniatest tulevatel Hispaania laevadel, mille lastiks on ainult Hispaania või selle kolooniate tooted või saadused, lubatakse 12 aasta jooksul siseneda New Orleansi sadamasse ja teistesse loovutatud territooriumi seaduslikesse sihtsadamatesse samal viisil kui Ameerika Ühendriikide laevadel, mis tulevad otse Prantsusmaalt või Hispaaniast või nende kolooniatest ning nende suhtes ei kohaldata muud ega suuremat kaupade pealt makstavat tollimaksu või muud ega suuremat tonnaaži kui see, mida tasuvad Ameerika Ühendriikide kodanikud.

Eelnimetatud aja jooksul ei ole ühelgi teisel riigil loovutatud territooriumi sadamates õigust samadele privileegidele. See 12 aasta pikkune ajavahemik algab kolm kuud pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist juhul, kui nimetatud vahetus toimub Prantsusmaal; kui see toimub Ameerika Ühendriikides, siis kolm kuud pärast seda, kui Prantsuse Valitsust on Pariisis sellest teavitatud. On hästi teada, et nimetatud artikli eesmärk on soodustada Prantsusmaa ja Hispaania tööstust, kaubandust ning hõlbustada lastimist ja navigeerimist Prantsusmaalt ja Hispaaniast Ameerika Ühendriikide ülalnimetatud sadamatesse toimuva impordi kaudu, ilma et see mõjutaks mingil moel määruseid, mida Ameerika Ühendriigid võivad vastu võtta sealsete toodete ja saaduste ekspordi kohta; või õigusi, mis neil võivad olla selliste määruste vastuvõtmiseks.

VIII artikkel

Edaspidi ja pärast 12 aasta möödumist alati koheldakse Prantsusmaa laevu eelnimetatud sadamates enamsoodustusrežiimi alusel.

IX artikkel

Täna kiidetakse heaks konventsioon, mille eesmärk on tagada Ameerika Ühendriikide kodanikele võlgu olevate summade maksmine Prantsuse Vabariigi poolt enne 30. septembrit 1800 (Prantsuse vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeva) ja mille on allkirjastanud vastavad ministrid. Konventsioon võetakse vastu samal viisil nagu siis, kui see oleks olnud lisatud käesolevasse lepingusse, samuti ratifitseeritakse see käesoleva lepinguga samamoodi ja samal ajal, nii et mõlemad saavad ühtemoodi ratifitseeritud.

Samamoodi kiidetakse heaks teine käesoleva lepinguga samal kuupäeval allkirjastatud konventsioon, mis on seotud osapoolte vahelise lõpliku kokkuleppega, ning see ratifitseeritakse samamoodi ja samal ajal ning lepinguga koos.

X artikkel

Käesolev leping ratifitseeritakse vormi- ja nõuetekohaselt ning ratifitseerimiskirjad vahetatakse kuue kuu jooksul pärast seda, kui täievolilised saadikud on lepingu allkirjastanud, või võimaluse korral varem.

Täievolilised saadikud on need artiklid prantsuse ja inglise keeles allkirjastanud, avaldades siiski, et leping koostati algselt prantsuse keeles. Käesolevale lepingule on lisatud täievoliliste saadikute pitserid.

Pariisis Prantsuse Vabariigi 11. aastal, Floreali 10. päeval (30. aprillil 1803).

Robert R. Livingston [pitser]
James Monroe [pitser]
Barbé-Marbois [pitser]

---

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA PRANTSUSE VABARIIGI VAHELINE KONVENTSIOON

Ameerika Ühendriikide President ja Prantsusmaa rahva nimel tegutsev Prantsuse Vabariigi Esimene Konsul, soovides pärast tänasel päeval aset leidnud Louisiana loovutamislepingu allkirjastamist määratleda lõplikult kõik loovutamisega seotud asjaolud, on nimetanud selleks oma täievolilised saadikud. Ameerika Ühendriikide President pärast osariikide senatiga konsulteerimist ja sellelt heakskiidu saamist nimetanud Ameerika Ühendriikide täievoliliseks saadikuks Robert R. Livingstoni, täievoliliseks saadikuks ja osariikide erakorraliseks esindajaks Prantsuse Vabariigi Valitsuse juures James Monroe; ning Esimene Konsul on Prantsusmaa rahva nimel nimetanud saadikuks rahandusministri, kodanik François Barbé-Marbois'. Nimetatud isikud leppisid oma täielike volikirjade vahetamise järel kokku alljärgnevates artiklites.

1. artikkel

Ameerika Ühendriikide valitsus kohustub maksma Prantsusmaa valitsusele eelmises artiklis täpsustatud viisil 60 miljonit franki sõltumata teise konventsiooniga määratud summast, mille Prantsusmaa võlgneb Ameerika Ühendriikide kodanikele.

2. artikkel

Eelmises artiklis nimetatud 60 miljoni frangi suuruse summa tasumiseks loovad Ameerika Ühendriigid 11 250 000 dollari suuruse reservi. See teenib 6% aastaintressi summas 337 500 dollarit, mis makstakse välja kord poolaastas kas Londonis, Amsterdamis või Pariisis. Tasutava summa osamaksete suuruse määrab kindlaks Prantsusmaa valitsus ja need makstakse välja ükskõik millises neist kolmest kohast. Nimetatud reserv väljastatakse Ameerika Ühendriikide riigikassast vähemalt 3 miljoni dollari suuruste aastaste osamaksete kaupa, millest esimene tehakse 15 aastat pärast ratifitseerimiskirjade vahetamist. Reserv loovutatakse Prantsusmaa valitsusele või seda vastu võtma volitatud isikule või isikutele hiljemalt kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu ratifitseerimiskirjade vahetamist ja pärast Louisiana üleminekut Ameerika Ühendriikide valitsuse valdusse.

Veel lepitakse kokku, et kui Prantsusmaa valitsus soovib nimetatud reservi Euroopas kapitali saamise eesmärgil kiiremini kasutada, võetakse sel eesmärgil meetmed, et maksete tegemine oleks Ameerika Ühendriikide jaoks võimalikult soodne ja et reservist makstav summa oleks võimalikult suur.

3. artikkel

Osapooled lepivad kokku, et käesoleva konventsiooni järgi võrdub üks Ameerika Ühendriikide dollar 5 frangi ja 3333/100 000 ehk 5 livri ja 8 souga.

Käesolev konventsioon ratifitseeritakse vormi- ja nõuetekohaselt ning ratifitseerimiskirjad vahetatakse kuue kuu jooksul või võimaluse korral varem.

Täievolilised saadikud on need artiklid prantsuse ja inglise keeles allkirjastanud, avaldades siiski, et kokkulepe sõlmiti ja koostati algselt prantsuse keeles. Käesolevale dokumendile on lisatud täievoliliste saadikute pitserid.

Pariisis Prantsuse Vabariigi 11. aastal, Floreali 10. päeval
(30. aprillil 1803)

Robert R. Livingston [pitser]
James Monroe [pitser]
Barbé-Marbois [pitser]

---

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE JA PRANTSUSE VABARIIGI VAHELINE KONVENTSIOON

Ameerika Ühendriikide President ja Prantsusmaa rahva nimel tegutsev Prantsuse Vabariigi Esimene Konsul, olles täna sõlmitud lepinguga lahendanud kõik Louisianaga seotud probleemid, olles loonud tugeva aluse kahe riigi vaheliseks sõpruseks ning soovides järgida Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeval (30. septembril 1800. aastal) sõlmitud konventsiooni teist ja viiendat artiklit eesmärgiga tagada Prantsusmaa poolt Ameerika Ühendriikide kodanikele võlgnetavate summade maksmine, on nimetanud vastastikku oma täievolilised saadikud. Ameerika Ühendriikide President on pärast osariikide senatiga konsulteerimist ja sellelt heakskiidu saamist nimetanud Ameerika Ühendriikide täievoliliseks saadikuks Robert R. Livingstoni ning täievoliliseks saadikuks ja osariikide erakorraliseks esindajaks Prantsuse Vabariigi Valitsuse juures James Monroe James Monroe; ning Esimene Konsul on Prantsusmaa rahva nimel nimetanud saadikuks rahandusministri, kodanik François Barbé-Marbois'. Nimetatud isikud leppisid oma täielike volikirjade vahetamise järel kokku alljärgnevates artiklites.

1. artikkel

Prantsusmaa poolt Ameerika Ühendriikide kodanikele võlgu olevad summad, mis on võetud enne Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeva (30. septembrit 1800. aastat), tasutakse alltoodud korras 6%lise intressiga alates hetkest, mil Prantsusmaa valitsusele on esitatud arved ja tõendavad dokumendid.

2. artikkel

Eelmises artiklis nimetatud võlad on ära toodud käesolevale konventsioonile lisatud parandusmärkuses ning koos intressiga ei või need ületada 20 miljonit franki. Käesoleva artikli alusel ei hüvitata parandusmärkuses sisalduvaid nõudeid, mis kuuluvad järgmistes artiklites sätestatud erandite alla.

3. artikkel

Nimetatud võla põhiosa ja intressi tasuvad Ameerika Ühendriigid oma riigikassa täievolilise saadiku koostatud maksekäsundi alusel. Käsundid kuuluvad maksmisele 60 päeva jooksul pärast tänasel päeval allkirjastatud lepingu ja konventsioonide ratifitseerimiskirjade vahetamist ning pärast seda, kui Prantsusmaa volinikud on Louisiana andnud Ameerika Ühendriikide volinike valdusse.

4. artikkel

Selgesõnaliselt lepitakse kokku, et eelmised artiklid ei hõlma muid summasid peale nende, mis ollakse võlgu endistele ja praegustele Ameerika Ühendriikide kodanikest Prantsusmaa võlausaldajatele embargode ja meresaagi eest ja mille osas on nimetatud Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeval (30. septembril 1800. aastal) sõlmitud konventsioonis märgitud aja jooksul esitatud nõuetekohane tagasimaksmise taotlus.

5. artikkel

Eelmisi artikleid kohaldatakse ainult 1) sõjasaagi suhtes, mille kohta priisinõukogu on andnud hüvitamiskorralduse. Samas mõistetakse hästi, et hageja peab esitama tagasinõude Ameerika Ühendriikidele sama korra järgi, mis oleks kehtinud Prantsuse Vabariigi valitsuse puhul, ning tagasinõude saab esitada ainult siis, kui sõjasaagi võtja ei suuda seda tasuda; 2) nimetatud konventsiooni viiendas artiklis nimetatud võlgade suhtes, mis on võetud enne Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeva (30 septembrit 1800), mille tasumist on enne seda nõutud Prantsusmaa võimulolevalt valitsuselt ja mille osas on võlausaldajatel õigus Ameerika Ühendriikide kaitsele. Nimetatud viies artikkel ei hõlma sõjasaaki, mis on tunnistatud või tunnistatakse hüvitamiskõlbmatuks.

Osapoolte selgeks kavatsuseks on mitte laiendada käesoleva konventsiooniga kaasnevaid eeliseid nende Ameerika kodanike tagasinõuetele, kes on partnerluses välismaalastega loonud äriettevõtted Prantsusmaal, Inglismaal või teistes väljaspool Ameerika Ühendriike asuvates riikides ja keda sel põhjusel ja oma äritegevuse laadi tõttu tuleks pidada seal alalist elukohta omavateks isikuteks. Nimetatud konventsioonide raames jäävad hüvitamata ka nõuded, mis tulenevad Ameerika Ühendriikide kodanike vara hulka mittekuuluvaid kaupu käsitlevatest lepingutest ja tehingutest, kuid siiski jääb sellistele isikutele õigus esitada nõue samamoodi nagu siis, kui käesolevat lepingut ei oleks sõlmitud.

6. artikkel

Eelmise artikli alusel tõusetuvaid erinevaid küsimusi võiks põhjalikult uurida. Selleks nimetavad Ameerika Ühendriikide täievolilised saadikud kolm isikut, kelle tähtajalised volitused hakkavad kehtima käesolevast hetkest. Nendel isikutel on täielik õigus uurida kohapeal kõiki erinevate Prantsuse Vabariigi poolt eelnimetatud nimetatud küsimuste uurimiseks loodud büroode poolt juba hüvitatud nõuete aruandeid ja teha kindlaks, kas need nõuded kuuluvad käesoleva konventsiooniga ja selles kehtestatud põhimõtetega määratud kategooriatesse või moodustavad need mõne konventsioonis nimetatud erandi. Kui nad koostavad ametliku tõendi selle kohta, et võlg kuulub maksmisele Ameerika Ühendriikide kodanikule või tema esindajale ning et see nõue eksisteeris enne Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeva (30. septembrit 1800), on võlgnikul kolmandas artiklis sätestatud viisil õigus Ameerika Ühendriikide riigikassa maksekäsundile.

7. artikkel

Nimetatud esindajatel on kohapeal õigus uurida väljamaksmisele kuuluvaid nõudeid, samuti kontrollida hüvitamisotsuse ootel olevaid nõudeid, mis ei kuulu käesolevas konventsioonis nimetatud erandite hulka. Enda töös peavad nad ühendama kõik oma teadmised.

8. artikkel

Samad isikud uurivad ka nõudeid, mida pole jõutud hüvitamiseks ette valmistada, ning kinnitavad kirjalikult need, mis nende hinnangul tuleb hüvitada.

9. artikkel

Kooskõlas siintoodud artiklites nimetatud nõuete hüvitamise määraga maksab Ameerika Ühendriikide riigikassa need välja 6% intressiga.

10. artikkel

Et kõik nõuded vastaksid eelnimetatud tingimustele ja hüvitamisele ei kuuluks ükski ebaõiglane ega liiga suur nõue, aitab büroode tegevusele kaasa ning teeb nõuete uurimisel koostööd Ameerika Ühendriikide Pariisis asuv kaubandusesindaja või mõni teine esindaja, keda Ameerika Ühendriikide täievoliline saadik peab sobivaks ametisse nimetada. Kui esindaja on seisukohal, et võla olemasolu ei ole täielikult tõestatud või selle kohta ei kehti eelnimetatud viienda artikli põhimõtted, kuid Prantsuse valitsuse poolt loodud bürood on sellest hoolimata arvamusel, et see tuleks hüvitada, edastab esindaja oma tähelepanekud Ameerika Ühendriikides loodud nõukogule, kes korraldab kohapeal võla ja seda tõendavate dokumentide täieliku uurimise ja teatab tulemused Ameerika Ühendriikide saadikule. Ameerika Ühendriikide saadik edastab oma tähelepanekud kõikidel sellistel juhtudel Prantsuse Vabariigi rahandusministrile, kelle aruande põhjal teeb Prantsusmaa valitsus igal konkreetsel juhul lõpliku otsuse.

Nõude tagasilükkamisel ei ole muud mõju kui see, et Ameerika Ühendriigid vabastatakse selle maksmisest. Prantsusmaa valitsus jätab endale õiguse teha selliste nõuete puhul lõpliku otsuse selles ulatuses, mis puudutab Prantsusmaad.

11. artikkel

Kõik vajalikud otsused tehakse aasta jooksul alates ratifitseerimiskirjade vahetamisest ning pärast selle aasta möödumist ei võeta vastu ühtegi tagasinõuet.

12. artikkel

Prantsusmaa valitsuse poolt Ameerika Ühendriikide kodanikelt enne Prantsuse Vabariigi 9. aasta Vendémiaire'i 8. päeva / 30. septembrit 1800 võetud võlgasid puudutavate nõuete kohta (mis ei sisaldu käesolevas konventsioonis) võib taotlusi esitada ning nende maksmist võib nõuda samal viisil nagu siis, kui konventsiooni ei oleks sõlmitud.

13. artikkel

Käesolev konventsioon ratifitseeritakse vormi- ja nõuetekohaselt ning ratifitseerimiskirjad vahetatakse kuue kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist täievoliliste saadikute poolt või võimaluse korral varem.

Täievolilised saadikud on need artiklid prantsuse ja inglise keeles allkirjastanud, avaldades siiski, et kokkulepe sõlmiti ja koostati algselt prantsuse keeles. Käesolevale dokumendile on lisatud täievoliliste saadikute pitserid.

Pariisis Prantsuse Vabariigi 11. aastal, Floreali 10. päeval
(30. aprillil 1803)

Robert R. Livingston [pitser]
James Monroe [pitser]
Barbé-Marbois [pitser]